Trial annab hea ettevalmistuse ükskõik millise teise motospordiala harrastamiseks. Paljud enduuro ja krossi tippsõitjad on alustanud karjääri just trial’ist ning harrastavad seda treeningu mõttes siiani.

Enduuro maailmameister soomlane Juha Salminen tuli juba enne enduuroga alustamist noorte meistriks trial’is. Motokrossilegend ja kümnekordne maailmameister Stefan Everts on ühes intervjuus öelnud, et trial oli tema treeningute lahutamatu osa.

Mototrial sai 1960ndate alguses keeleteadlaste abiga eesti keeles nimeks traiel. Tänapäeval kasutatakse paralleelselt mõlemat nime. Selle huvitava motospordialaga on Eestis tegeletud 1963. aastast ja esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 1964. aastal Vasalemmas. Just Vasalemmat peetakse Eesti trial’i hälliks. Veidi hiljem alustati selle harrastamist ka Tapal, kui autobaasi nr 21 juurde loodi motoklubi, hangiti Tšehhi päritolu Jawad ja ČZ-d ning ehitati need ümber trial´i-sõiduks. Võisteldi nii tänavasõidu- kui ka spetsiaaltsiklitega, mis olid sageli ümber ehitatud krossiratastest. Alaga tegeleti aktiivsemalt veel Haapsalus, Väike-Maarjas ja Tallinnas. Tolle aja tuntumad sõitjad olid Mati Karuauk, Anti Burk, Toomas Ross, Toivo ja Kalle Ivainen ning Peeter Madisson.

Trial’i-tsikkel on mõistliku hinnaga ja olenevalt sõidustiilist võib sellega võistelda mitu hooaega, ilma et peaks pidevalt käima hoolduses või tegema kulukat remonti. Teiste motoaladega võrreldes kulub ka varuosi ja bensiini vähe. Ala sobib hästi ka tütarlastele ja naistele, kes pelgavad suurt kiirust või võimsaid-raskeid tsikleid. Teravaid elamusi saab kerge trial’i-mootorrattaga ka kihutamata piisavalt, kuid seejuures on trial kõige ohutum motospordiala! Meedia vahendusel nähtu võib jätta alast ühekülgse mulje, sest enamasti näidatakse sisevõistlusi, kus teevad peadpööritavaid trikke maailma parimad sportlased. Traditsioonilist trial’i sõidetakse siiski pigem looduses. Sellistel võistlustel on rajad eri tasemega sõitjatele. Sõitmiseks kõlbab peaaegu igasugune maastik. Vältimaks arusaamatusi tasuks alati maaomanikult luba küsida. Trial’iga tegelevail motoklubidel on välja kujunenud oma treeningukohad. Samuti on klubides sõitjaid, kes aitavad uusi harrastajaid hea meelega.

Võistlus toimub mototrial’is iseendaga ja sooritus ei sõltu teistest võistlejatest. Rajal ollakse üksi ning selle raskusaste valitakse võimete ja oskuste järgi. Keeruline maastik ja närvide hea valitsemine on trial’i-sõidu oluline osa, osavuse kõrval mängib suurt rolli ka sõitja psühholoogiline tugevus. Mõttelaadilt ja taktikaliselt sarnanevad trial’iga näiteks freestyle-suusatamine, golf, orienteerumine ja ratsutamine.